La Trappe BockbierBierbrouwerij De Koningshoeven 1884
De Koningshoeven Brewery
Trappist Beer
HOLLAND / Berkel-Enschot
STIIL: Bock
KOGUS: 0,33 l
ABV: 7 %
IBU: 38
HIND: 3.60 + 0.10 / 10.91 €/L
VARUSTAS: JÕULUVANA
Untappd Aumärk:
Trappist Travesty (Level 2)
I'll Be Bock
Eile pärast spaast naasmist, pärast kõikvõimalike ja võimatute maiste lõõgastuste tarbimist, oli mu keha pisut nõrk. Lausa väsinud, väsinud puhkamisest. Lebolaks oli mind elektrolüütidest kuivaks imenud. Minu korpus ja sisu oli tühi, nii tühi.
Siiski võtsin ennast trotsivalt ette ristiretke kaupluse kaubast lookas vahekäikudesse et sealt üht-teist oma hingele soetada. Poleks vast pidanud sinna kurjast vaimust vaevatud propakanda rongi loomavagunisse ronima.
Kiirest läbipõikest sai vähe pikem koosolemine, teiste poodlejatega.
Nagu tõsiselt, Selver peaks midagi ette võtma oma valmistoidu ja lihaleti teenindajatega. Sinna vist on terve riigi kõige hullemad flegmad tööle palgatud. Jälgisin toda olevust oma korda oodates ja ausalt naerma ajas, kuid uskuge, tegu oli naeruga läbi pisarate.
Diagnoosiks sai vagur inimuimur.
Võibolla päästaks päeva ja kõik järgnevad, kui neile igal tööpäeva hommikul paar grammi antsu eraldada, nagu sunniviisiliselt või siis palderjaniga katsetada. Ebareaalne, ma hindan töölisklassi inimesi ja mõistan et see töö võib olla kurnav ja kohati kuiva võitu aga kui sinu töötamist slow mo's filmida ja tulemuseks on still picture, siis on aeg muutusteks.
Lõpuks sain ikka asjad ilusti kätte ja arvasin et päev on päästeud, kuni jõudsin selveekspressi maksealasse......
For duck's sake!
Vajalike vahendite puudumisel olin sunnitud kasutama seda ühte ja ainsat sularaha makseaparaati, mille ees leidis aset perekondlik aktsioon "lõbusta oma võsukesi avalikus kohas teiste inimeste närvide ja aja arvelt ".
Ükshaaval loeti sente ja kopikaid sinna aparaati siis jälle naerdi ja uuesti paar kopkat ja nagu liialdamata tegid nad seda tõesti ebamaiselt kaua ja lärmakalt. Kurat viska see peotäis sisse sinna, saad ülejäänud füüri tagasi ja ongi ajalugu.
Ausõna tundus see kohal viibides palju hullemana, kui siin hetkel lugedes aga trauma jättis armid, mis tõestavad toimunut
😀
Õnneks saab lohutuseks meenutada spa kirevaid ja lõõgastavaid seiku koos kaasaga. Koht oli vägev, kuigi paar etteheidet siiski oleks.
Hotellitoas puudus piibel, mitte et see muinasjutu raamat kuidagi oma olemise või mitte olemisega oleks mind kõigutanud, aga tavaliselt ikkagi on. Ei tea kas see on kuidagi pabulastega seotud......vaevalt......k
Ja õllede valik jättis soovida, oleks oodanud rikkalikumat listi, siiski tegu pisi, isegi mikro vigadega ja õigel õllemehel on naguinii õige õlle list kodus ootamas
😉
No ja kuna jutt juba sinna maale jõudis, siis .....humalale valu!
Tänane suursugune külaline on Hollandist, vägevate munkade pruulitud vägev humala liköör, lubage esitleda La Trappe Bockbier.
See 7% sarvilist jumalust on kuues märjuke, mida nendelt munkadelt mekin.
Tume punakas-mustjas nektar lõhnab värskete rosinate ja ajajooksul omandatud teadmiste järgi. Maitses rosinaid ei tunne, täidlane, pisi-pisut karamelline, uhke meelt ja keelt mööda jook, mille vaht püsib jäärapäiselt kaua. Kuradi äge kui kõik, vähemalt siiani proovitud, La Trappe õlled on olnud taevani ja tagasi aga mida siin imestada, tootja on 101 aastat vanem kui mina, kogemus ja järjepidevus😉
Muideks, pärast spad jalutasin Pärnus Rüütli tänaval ning seoses sellega meenus üks veider ja üliäge seik nooruspõlvest....aga sellest juba järgmine kord.
Õlle võtke ligi😉
Trappist Travesty (Level 2) I'll Be Bock 
Eile pärast spaast naasmist, pärast kõikvõimalike ja võimatute maiste lõõgastuste tarbimist, oli mu keha pisut nõrk. Lausa väsinud, väsinud puhkamisest. Lebolaks oli mind elektrolüütidest kuivaks imenud. Minu korpus ja sisu oli tühi, nii tühi.Siiski võtsin ennast trotsivalt ette ristiretke kaupluse kaubast lookas vahekäikudesse et sealt üht-teist oma hingele soetada. Poleks vast pidanud sinna kurjast vaimust vaevatud propakanda rongi loomavagunisse ronima.
Kiirest läbipõikest sai vähe pikem koosolemine, teiste poodlejatega.
Nagu tõsiselt, Selver peaks midagi ette võtma oma valmistoidu ja lihaleti teenindajatega. Sinna vist on terve riigi kõige hullemad flegmad tööle palgatud. Jälgisin toda olevust oma korda oodates ja ausalt naerma ajas, kuid uskuge, tegu oli naeruga läbi pisarate.
Diagnoosiks sai vagur inimuimur.
Võibolla päästaks päeva ja kõik järgnevad, kui neile igal tööpäeva hommikul paar grammi antsu eraldada, nagu sunniviisiliselt või siis palderjaniga katsetada. Ebareaalne, ma hindan töölisklassi inimesi ja mõistan et see töö võib olla kurnav ja kohati kuiva võitu aga kui sinu töötamist slow mo's filmida ja tulemuseks on still picture, siis on aeg muutusteks.
Lõpuks sain ikka asjad ilusti kätte ja arvasin et päev on päästeud, kuni jõudsin selveekspressi maksealasse......
For duck's sake!
Vajalike vahendite puudumisel olin sunnitud kasutama seda ühte ja ainsat sularaha makseaparaati, mille ees leidis aset perekondlik aktsioon "lõbusta oma võsukesi avalikus kohas teiste inimeste närvide ja aja arvelt ".
Ükshaaval loeti sente ja kopikaid sinna aparaati siis jälle naerdi ja uuesti paar kopkat ja nagu liialdamata tegid nad seda tõesti ebamaiselt kaua ja lärmakalt. Kurat viska see peotäis sisse sinna, saad ülejäänud füüri tagasi ja ongi ajalugu.
Ausõna tundus see kohal viibides palju hullemana, kui siin hetkel lugedes aga trauma jättis armid, mis tõestavad toimunut
😀Õnneks saab lohutuseks meenutada spa kirevaid ja lõõgastavaid seiku koos kaasaga. Koht oli vägev, kuigi paar etteheidet siiski oleks.
Hotellitoas puudus piibel, mitte et see muinasjutu raamat kuidagi oma olemise või mitte olemisega oleks mind kõigutanud, aga tavaliselt ikkagi on. Ei tea kas see on kuidagi pabulastega seotud......vaevalt......k
Ja õllede valik jättis soovida, oleks oodanud rikkalikumat listi, siiski tegu pisi, isegi mikro vigadega ja õigel õllemehel on naguinii õige õlle list kodus ootamas
😉No ja kuna jutt juba sinna maale jõudis, siis .....humalale valu!
Tänane suursugune külaline on Hollandist, vägevate munkade pruulitud vägev humala liköör, lubage esitleda La Trappe Bockbier.
See 7% sarvilist jumalust on kuues märjuke, mida nendelt munkadelt mekin.
Tume punakas-mustjas nektar lõhnab värskete rosinate ja ajajooksul omandatud teadmiste järgi. Maitses rosinaid ei tunne, täidlane, pisi-pisut karamelline, uhke meelt ja keelt mööda jook, mille vaht püsib jäärapäiselt kaua. Kuradi äge kui kõik, vähemalt siiani proovitud, La Trappe õlled on olnud taevani ja tagasi aga mida siin imestada, tootja on 101 aastat vanem kui mina, kogemus ja järjepidevus
😉Muideks, pärast spad jalutasin Pärnus Rüütli tänaval ning seoses sellega meenus üks veider ja üliäge seik nooruspõlvest....aga sellest juba järgmine kord.
Õlle võtke ligi
😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar