Stone Brewing 1996
Stone Pruulikoda
STIIL: IPA - American
KOGUS: 0,33 l
ABV: 6.9 %
IBU: 71
HIND: 2,89 € + 0,10 / 8,76 €/L
USA / California / Escondido
Untappd Aumärk:
I Believe in IPA! (Level 3)
Photogenic Brew (Level 27)
Kitsas rada minu jalge all kulgeb läbi IPA Trolli laane. Peakohal kõrguvad taevalaotusesse iidsed, tihedad kuused, varjates päevavalguse pea täielikult. Siin seal vedelevad suured kivirahnud ning tee lookleb vahetpidamata, kord üles mäge, kord jälle alla. Aegajalt on kuulda, imelikke, minu jaoks võõraid hääli, selliseid kriiskavaid ja pisut ebasõbralikke. Aga kartusest värisemiseks puudub aeg, viimased piisad Humalat lähkris loksumas, annavad teada et iga samm ja hingetõmme on arvel.
Mets muutub veelgi paksemaks ja hämaramaks, hääled muutuvad valjemaks, justkui tiirleks nad ümber minu, viimane kõrvulukustav, vilisev karje........ja vaikus. Ühtäki on ümbrus tundmatuseni muutunud, lopsakas ja roheline. Pehme, kohev sammal täis metsa saadusi, põlvekõrgused kuusekesed ning sume punaka alatooniga valgus. Ümbrus on justkui ebamaine, tundmatu, kõhedust tekitavalt võõras.
Need laaned siin, pole just kõige sõbralikuma mainega, ajalooürikud pajatavad nii mõndagi õõvastavat selle, pealtnäha üsna malbe, nõidusliku metsa kohta.
Tunnen et miski minu sees võtab võimust, oleksin justkui halvatud, jäsemed ei tööta, seisan suure halli kivi kõrval liikumatult, nagu oleks mind maapinda naelutatud.
Taamalt kõrgemate puude vahelt silman enda poole tantsivat tumerohelist kogu, mis korduvalt haihtub ning ilmub taas kümmekond meetrit lähemal, kuni lõpuks seisab minu ees küürakas, veri-punaste silmade, roheka naha, õlgadelt maani langeva musta keebiga, õel, lõõtsutav olevus. Pilt kaob eest.......
Ärkan karusnahkadega vooderdatud toolis, ruum on suur ja hämar. Lahmakatest palkidest, kõrge võlvlaega saali valgustavad seintel põlevad tõrvikud. Minu ees laiub laud, mille teises otsas istub seesama.......asi.
"Miks luusid sa minu laantes....Humala Rüütel? See mets siin on keelatud maa. Sina, kõigist olendites peaksid seda hästi teadma."
Ta võtab laualt kapa ning tühjendab selle ühe sõõmuga.
"Fortuuna soosib sind, vastasel juhul oleksid järjekordne kivirahn minu trofee kollektsioonis."
Ta vajub hetkeks mõttesse ja käratab siis.
"ÕLUT, MULLE JA MU KÜLALISELE! SEDA KIVI IPAT, SEALT ÜLEMISELT RIIULILT"
Kiirelt ilmubgi hämarast nurgast olevus kahe kapaga.
"Me oleme sinuga ühest puust, ka mina olen Humala ori ning mul on sinu abi vaja, see on ka ainus põhjus, miks sa minuga ühes lauas, elavana, õlut saad juua."
Mets muutub veelgi paksemaks ja hämaramaks, hääled muutuvad valjemaks, justkui tiirleks nad ümber minu, viimane kõrvulukustav, vilisev karje........ja vaikus. Ühtäki on ümbrus tundmatuseni muutunud, lopsakas ja roheline. Pehme, kohev sammal täis metsa saadusi, põlvekõrgused kuusekesed ning sume punaka alatooniga valgus. Ümbrus on justkui ebamaine, tundmatu, kõhedust tekitavalt võõras.
Need laaned siin, pole just kõige sõbralikuma mainega, ajalooürikud pajatavad nii mõndagi õõvastavat selle, pealtnäha üsna malbe, nõidusliku metsa kohta.
Tunnen et miski minu sees võtab võimust, oleksin justkui halvatud, jäsemed ei tööta, seisan suure halli kivi kõrval liikumatult, nagu oleks mind maapinda naelutatud.
Taamalt kõrgemate puude vahelt silman enda poole tantsivat tumerohelist kogu, mis korduvalt haihtub ning ilmub taas kümmekond meetrit lähemal, kuni lõpuks seisab minu ees küürakas, veri-punaste silmade, roheka naha, õlgadelt maani langeva musta keebiga, õel, lõõtsutav olevus. Pilt kaob eest.......
Ärkan karusnahkadega vooderdatud toolis, ruum on suur ja hämar. Lahmakatest palkidest, kõrge võlvlaega saali valgustavad seintel põlevad tõrvikud. Minu ees laiub laud, mille teises otsas istub seesama.......asi.
"Miks luusid sa minu laantes....Humala Rüütel? See mets siin on keelatud maa. Sina, kõigist olendites peaksid seda hästi teadma."
Ta võtab laualt kapa ning tühjendab selle ühe sõõmuga.
"Fortuuna soosib sind, vastasel juhul oleksid järjekordne kivirahn minu trofee kollektsioonis."
Ta vajub hetkeks mõttesse ja käratab siis.
"ÕLUT, MULLE JA MU KÜLALISELE! SEDA KIVI IPAT, SEALT ÜLEMISELT RIIULILT"
Kiirelt ilmubgi hämarast nurgast olevus kahe kapaga.
"Me oleme sinuga ühest puust, ka mina olen Humala ori ning mul on sinu abi vaja, see on ka ainus põhjus, miks sa minuga ühes lauas, elavana, õlut saad juua."
Te lugesite järjejuttu "Humala Rüütel" #2
Stone IPA 6.9%, maitseb saatanlikult ürgselt, väääga humalane tükk. 71 IBU kibedust on igas lonksus esirinnas. Algab tsitrusega, lõppeb aaloe kipitava mekiga, mis kauaks suuõõnde peitust mängima jääb. Omaette USA loome kuid pisut on vint selle kibedusega üle krutitud......aga võibolla pole ma täna lihtsalt IPA soonel 😜
Keel kipra 😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar